Kindlustusandja nõudis ettevõttelt ligi 4800 euro suuruse veekahju hüvitamist
Esindasime ettevõtet kohtuvaidluses kindlustusandjaga, kes nõudis meie kliendilt ligi 4800 euro suuruse veekahju hüvitamist koos kõrvalnõuetega.
Vaidlus sai alguse olukorrast, kus kliendile kuuluvas korteris lekkis radiaatori automaatõhutaja ning teises korteris avastati hiljem veekahjustus. Kindlustusandja hüvitas kahjustatud korteri remondikulud ning esitas seejärel meie kliendi vastu kahju hüvitamise nõude.
Kindlustusandja leidis, et klient vastutas kahju eest, kuna veeleke oli toimunud talle kuuluvas korteris. Klient nõudega ei nõustunud.
Õiguslik analüüs aitas tõendada, et klient ei vastutanud tekkinud kahju eest
Vaidluse keskmes oli küsimus, kas korteriomanik vastutab automaatselt kahju eest, mis on tekkinud tema korteris asuva, kuid korteriomanike kaasomandisse kuuluva küttesüsteemi osa lekkimise tõttu.
Analüüsisime korteriomaniku hoolsuskohustust, kaasomandi korrashoiuga seotud vastutust ning kahju hüvitamise õiguslikke eeldusi. Kohtumenetluses tõime esile, et klient ei olnud küttesüsteemi kahjustanud ega rikkunud oma kohustusi. Lekkest oli korteriühistut viivitamata teavitatud ning puudus alus pidada klienti tekkinud kahju eest vastutavaks.
Oluline oli eristada korteriomaniku vastutust korteriühistu vastutusest. Ainuüksi asjaolu, et veeleke toimus kliendile kuuluvas korteris, ei tähendanud, et klient oleks kohustatud hüvitama sellest väidetavalt tekkinud kahju.
Kindlustusandja nõue jäeti kahes kohtuastmes täielikult rahuldamata
Tartu Maakohus nõustus meie seisukohtadega ning jättis kindlustusandja nõude rahuldamata. Kindlustusandja vaidlustas kohtumääruse, kuid ringkonnakohus jättis kaebuse rahuldamata.
Ringkonnakohus kinnitas, et klient oli täitnud oma hoolsuskohustust ning puudus alus talle kahju põhjustamist või kohustuste rikkumist ette heita. Kohus nõustus ka sellega, et kaasomandisse kuuluva küttesüsteemi seisukorrast tuleneva kahju eest vastutas juhtumi asjaoludel korteriühistu.
Klient vältis ligi 4800 euro suuruse kahjunõude ja sellega seotud kõrvalnõuete tasumist. Lisaks jäid kohtumenetluse kulud kindlustusandja kanda.
Juhtum näitab, et korteriomanik ei vastuta automaatselt iga tema korteris alguse saanud veekahju eest. Vastutuse kindlakstegemiseks tuleb hinnata kahjustuse tekkimise asjaolusid, korteriomaniku kohustusi ning seda, kas kahjustuse põhjustanud ese kuulub eriomandisse või kaasomandisse.