Politseiametnik vabastati teenistusest vaktsineerimisnõude täitmata jätmise tõttu
Esindasime pikaajalise teenistusstaažiga politseiametnikku kohtuvaidluses Politsei- ja Piirivalveametiga (PPA), kes vabastas kliendi 2021. aasta lõpus teenistusest COVID-19 vastu vaktsineerimise tõendi esitamata jätmise tõttu.
Klient oli vaktsineerimisnõude kehtestamise ja selle täitmiseks antud tähtaja jooksul ajutiselt töövõimetu. Vaktsineerimistõendi esitamise kohustusest sai ta teada vahetult enne teenistusest vabastamist, mistõttu ei antud talle tegelikku võimalust nõuet täita ega oma olukorda selgitada.
Kliendi jaoks tähendas teenistusest vabastamine pikaajalise teenistussuhte lõppemist ning märkimisväärseid tööalaseid ja rahalisi tagajärgi.
Keerukas õiguslik vaidlus jõudis Riigikohtusse
Vaidlustasime kliendi teenistusest vabastamise õiguspärasuse ning nõudsime talle hüvitise väljamõistmist. Vaidluse keskmes oli küsimus, kas tööandjal oli õigus kehtestada vaktsineerimisnõue ning kas selle täitmata jätmine võimaldas politseiametniku automaatselt teenistusest vabastada.
Kaitsesime kliendi õigusi kõigis kolmes kohtuastmes. Menetluses tuli analüüsida töötervishoiu ja tööohutuse regulatsiooni, avaliku teenistuse seadust, põhiõiguste kaitset ning haldusorgani kaalutlusõiguse teostamise kohustust.
Oluline oli eristada üldise vaktsineerimisnõude õiguspärasust selle nõude kohaldamisest konkreetse ametniku suhtes. Isegi õiguspärase üldise nõude olemasolu ei vabasta tööandjat kohustusest hinnata iga teenistuja individuaalseid asjaolusid.
Riigikohus tunnistas teenistusest vabastamise õigusvastaseks
Riigikohus kinnitas 16. juuni 2026. aasta otsusega, et meie kliendi teenistusest vabastamine oli õigusvastane. Kuigi Riigikohus leidis, et PPA-l oli õigus kehtestada kaudne vaktsineerimisnõue, ei tähendanud see õigust vabastada ametnik automaatselt teenistusest.
Riigikohus nõustus, et PPA ei olnud klienti nõuetekohaselt ära kuulanud, arvestanud tema individuaalseid asjaolusid ega kaalunud vähem koormavaid alternatiive. Kliendile mõisteti välja hüvitis kolme kuu keskmise palga ulatuses ning 3176,24 eurot menetluskulude hüvitamiseks.
Klient saavutas talle kõige olulisema tulemuse: teenistusest vabastamise õigusvastasuse tuvastamise ja rahalise hüvitise, vaatamata sellele, et tööandja üldine vaktsineerimisnõue tunnistati õiguspäraseks.
Juhtum näitab, et ka õiguspärase töökorraldusliku nõude rakendamisel peab tööandja arvestama konkreetse töötaja või ametniku olukorraga ning järgima proportsionaalsuse ja kaalutlusõiguse teostamise põhimõtteid.
Kohtuasi: Riigikohtu 16.06.2026 otsus haldusasjas nr 3-22-184.