Iga vaidlus ei pea lõppema kohtus. Mõnikord ei ole kõige olulisem välja selgitada, kellel on rohkem õigus. Olulisem on jõuda kokkuleppeni, millega mõlemad pooled saavad edasi elada või töötada. Pärimis-, pere- või naabrivaidluses võib olla tähtis, et suhtlus oleks võimalik ka homme. Ärivaidluses võib kokkulepe päästa koostöösuhte, tarneahela või juhtide tööaja.
Kohtuvaidlus võib kesta aastaid, nõuda märkimisväärseid kulutusi ning kahjustada pöördumatult inimestevahelisi suhteid või ettevõtete koostööd. Lepitus ja vahendus pakuvad võimalust lahendada erimeelsused kiiremini, paindlikumalt ja väiksemate kuludega. Eesmärk ei ole leida võitjat ja kaotajat, vaid jõuda kokkuleppeni, mis arvestab poolte tegelikke huve ja vajadusi.
Lepitus: kui pooled vajavad kokkuleppele jõudmiseks neutraalset abi
Lepitus on vabatahtlik protsess, milles erapooletu lepitaja aitab vaidluse osapooltel leida mõlemale vastuvõetava lahenduse. Lepitaja ei mõista õigust ega otsusta, kellel on õigus. Tema ülesanne on juhtida arutelu, aidata pooltel mõista erimeelsuste põhjuseid ning leida võimalusi kokkuleppe saavutamiseks.
Sageli ei seisne vaidlus üksnes rahas või õiguslikes nõuetes. Selle taga võivad olla purunenud usaldus, erinevad ootused või aastate jooksul kuhjunud pinged. Kohtumenetlus keskendub eelkõige õiguslikele nõuetele, kuid lepitus võimaldab käsitleda ka neid küsimusi, mis on poolte jaoks tegelikult olulised.
Eraisikutele võib lepitus sobida näiteks pärimisvaidluste, perekondlike erimeelsuste, naabritevaheliste konfliktide ja varaliste vaidluste lahendamiseks. Eriti väärtuslik on lepitus olukorras, kus pooled peavad ka pärast vaidluse lõppu omavahel suhtlema.
Ettevõtetele pakume lepitust osanikevahelistes vaidlustes, lepingulistes erimeelsustes, tööalastes konfliktides ning koostööpartnerite vahel tekkinud vaidlustes. Kokkulepe võib aidata säilitada ärisuhteid, vältida ettevõtte tegevuse takerdumist ning vähendada vaidlusega kaasnevat aja- ja rahakulu.
Lepitus annab pooltele võimaluse kujundada lahendus ise. Kokkulepe võib hõlmata näiteks maksegraafikut, vara jagamist, töökorralduse muutmist või edasise koostöö tingimusi. Need on lahendused, mida kohus ei pruugi saada samal viisil määrata. Pakume lepitusteenust ka lepitusseaduse tähenduses, aidates pooltel erapooletu lepitaja kaasabil jõuda õiguslikult siduva kokkuleppeni. Seaduses sätestatud tingimustel on võimalik saavutatud kokkulepe tunnistada täidetavaks, mis võimaldab vajaduse korral pöörduda selle sundtäitmiseks kohtutäituri poole.
Vahendusteenus: tugi keerulistel läbirääkimistel
Kõik erimeelsused ei ole veel kujunenud õiguslikuks vaidluseks. Mõnikord vajavad pooled abi juba siis, kui omavaheline suhtlus on muutunud keeruliseks, läbirääkimised on ummikusse jõudnud või olulistes küsimustes ei suudeta kokkuleppele jõuda.
Vahendusteenuse eesmärk on aidata osapooltel taastada sisuline dialoog, selgitada välja erinevad huvid ning leida praktilised lahendused enne konflikti süvenemist. Neutraalse vahendajana aitame korraldada ja juhtida läbirääkimisi, sõnastada lahendamist vajavad küsimused ning hinnata võimalikke kokkuleppevariante. Vahendaja ei esinda ühe poole huve ega suru peale enda lahendust: lahenduse peavad välja pakkuma osapooled ise.
Vahendust saab kasutada näiteks ettevõtte osanike või juhtide erimeelsuste lahendamisel, tööandja ja töötaja vaheliste pingete korral, lepinguliste suhete ümberkorraldamisel või olukorras, kus pooled soovivad koostööd jätkata, kuid ei suuda enam iseseisvalt kokkuleppele jõuda. Vajaduse korral aitame ka saavutatud kokkuleppe tingimused selgelt sõnastada ja õiguslikult korrektselt vormistada.
